Roostevabade õmbluste puhastamine
Sageli küsitakse – millist roostevaba materjali keevisõmbluste puhastamise meetodit kasutada?
Tänapäeval on õmbluste keevitusjärgseks puhastamiseks ning pinna passiveerimiseks erinevaid võimalikke meetodeid, mille vahel tuleb valik teha.
Olenevalt keevisõmbluse suurusest, kujust ja tüübist – aga ka paljudest muudest tootmisega seotud teguritest – märkame, et igal meetodil on eelised ja puudused. Jagame oma teadmisi keevisõmbluste puhastamise kohta ja aitame roostevabast terasest keevisõmbluste puhastamise ja passiveerimise jaoks õige lahenduse valida. Peale artikli lugemist oskad õige valiku teha.
Söövituspasta ja -geel
| Plussid | Miinused |
|---|---|
| Odav hankida | Ohtlik töötajale ja keskkonnale – sisaldab mürgiseid kemikaale |
| Utiliseerimiseks on vaja kulutusi teha | |
| Loputusvesi sisaldab ohtlikke kemikaale ja raskeid metalle ning on vaja kokku koguda |
Keemiline söövitamine on laialt kasutatav ja odav viis keevisõmblustelt oksiidide eemaldamiseks. Nendes sisalduvate ohtlike kemikaalide (vesinikfluoriidhape ja lämmastikhape) tõttu vajavad söövituspastad tööohutuseks erimeetmeid. Aastate jooksul on söövituspasta kahjulikud mõjud tööohutusametite suuremat tähelepanu pälvinud ning nende kasutamise õigusnormid muutuvad veelgi karmimaks. Söövituspasta ja -geel on viskoossed vedelikud, mis kantakse keevisõmblusele ja pestakse umbes 30–60 minuti pärast maha.
Keemia mahapesemine on aga tegelikult üpris keeruline. Tekkiv reovesi on äärmiselt saastav ja seda ei saa lihtsalt kanalisatsiooni uhtuda. Selle asemel peab loputusvee kokku koguma ja kohalikku jäätmekäitlusettevõttesse viima.
Lõpptulemuseks on siiski korrosioonikindlad keevisõmblused. Töödeldud pinnad saavad mati välimuse. Professionaalid töötlevad neid hiljem sageli toodetega nagu Scotchbrite, mis kulutab täiendavalt aega ja ressursse. Kuigi keemiliste söövitustoodete kasutamine on laialt levinud, prognoosime, et tänapäevased ja ohutumad alternatiivid, nagu elektrokeemiline keevisõmbluste puhastamine, muutuvad üha populaarsemaks – see on oluline nii inimeste tervise kui ka keskkonna seisukohast.
Vannisöövitamine
| Plussid | Miinused |
|---|---|
| Saavutatakse terve pinna ühtlus ja kõrge korrosioonikindlus | Sisseseade ning kemikaalide kõrge maksumus |
| On efektiivne seeriatoodete puhul (kui on palju ühesuguseid tooteid) | Allhanke puhul ooteajad ning töö maksumus |
| Keerukas söövitusjääkide utiliseerimine ning kõrge keskkonnarisk |
On tavaline, et vannisöövitust tüüpiliselt allhankena tegevad ettevõtted pakuvad ka geeliga pihustamist ja passiveerimist. Pihustav geelsöövitus on eesmärgipärane väga suurte toodete puhul, kuna vedelik pihustatakse kogu pinnale ja loputatakse tavaliselt 30-60 minuti pärast maha. Tulenevalt keskkonnaseadustest ja ohutusnõuetest teostavad pihustussöövitust spetsialistid, kes koguvad ja kõrvaldavad seejärel ka keemia jäägid ja reovee. Pihustamist kasutatakse sageli siis, kui toode on suur ning seda saab teha ka mobiilselt, kui toodet on liiga keeruline teisaldada.
Mehaaniline lihvimine ja poleerimine
| Plussid | Miinused |
|---|---|
| Suhteliselt odavad kulumaterjalid | Saavutatakse vaid minimaalne korrosioonikindlus |
| Kättesaadavad ja odavad seadmed | Töömahukas protsess |
Mehaaniline lihvimine on odav ja suhteliselt kiire viis roostevabast terasest keevisõmblustelt oksiidide eemaldamiseks, kasutades elektrilisi või pneumaatilisi tööriistu. Kuid lihvimine hävitab terase pinna passiivse kihi, muutes selle vähem korrosioonikindlaks – eriti välitingimustes. Passiivne kiht võib aja möödudes taastuda, kuid ei pruugi. Pind jääb ka peale lihvimist ebaühtlane, mis halvendab toote välimust. Mõnel juhul on vaja satiinpoleeritud või harjatud pinda ja sealhulgas keevisõmblust. See protsess nõuab aga spetsiaalseid poleerimisseadmeid ja kõrgelt koolitatud personali ning seda valikut tuleks ainult äärmise vajaduse korral teha.
Klaaskuulidega pritsimine
| Plussid | Miinused |
|---|---|
| Ei kasutata kemikaale | Madal järgnev korrosioonikindlus |
| Ristsaastumise oht | |
| Aeglane ja kallis protsess |
Klaaskuulidega puhastust kasutatakse nii väikeste kui ka suurte esemete puhul ning see toimib suruõhu surve abil tuhandete klaasiosakestega pinda töödeldes. See meetod on täiesti kemikaalivaba ja tulemuseks on ühtlane matt viimistlus. See ei suuda aga keevituse käigus kroomist tühjenenud terase kihti eemaldada ning järgnev korrosioonikindlus ei ole tagatud. Samuti on oht ristsaastumiseks teraseosakeste kaudu, mis võib tõsiseid korrosiooniprobleeme põhjustada.
Elektrokeemiline puhastus
| Plussid | Miinused |
|---|---|
| Efektiivne ja kiire | Töödeldakse ainult keevisõmblused |
| Ei kasutata ohtlikke (mürgiseid) kemikaale |
Elektrokeemiline keevisõmbluste puhastamine ja passiveerimine on väga tõhus viis roostevabast terasest keevisõmblustest oksiidide eemaldamiseks. Meetod ühendab fosforipõhised happed ja elektrienergia protsessis, mille tulemuseks on kiire puhastus ja samaaegne passiveerimine. Fosforhape on mittetoksiline ja seda võib näiteks ka tavalistes majapidamises kasutatavates puhastusvahendites leida – ega ole isegi ligilähedaselt sama kahjulik kui söövituspasta. Pinda pole vaja veega puhastada, mis muudab protsessi palju lihtsamaks – välditakse kogu reovee utiliseerimisega seotud kulu. Peale seda töödeldakse pinda neutraliseeriva vedelikuga ja kuivatatakse tööstusliku paberiga. Elektrokeemiline söövitus on keskkonnasäästlik valik – ei kahjusta keha ega ka keskkonda.
Tänu sellele, aga ka kaasaskantavatele ja kergetele seadmetele, saab elektrokeemilist puhastust praktiliselt kõikjal teha. Pikema aja jooksul siseruumides töötades soovitame loomulikult elementaarseid ohutusmeetmeid (väljatõmbesüsteemid, elementaarsed hingamisteede kaitsevahendid) kasutada.
Cougartron pakub kogu elektrokeemiliseks keevisõmbluse puhastamiseks vajalikku varustust ja efektiivseid seadmeid, millega töö saab tehtud.
Kokkuvõtvalt – kaaludes, millist puhastusmeetodit roostevaba terase jaoks valida, tuleks ennekõike otsustada, kas töödelda on vaja kogu toote pind või ainult keevisõmblus.
