Rauataltsutajad 2. hooaeg – FINAAL AS SAMI tehases
Rauataltsutajate 2. hooaja viimane mõõduvõtt leidis aset Eesti masinaehituse tipptootmises: aktsiaselts SAMI tehases Sauel, kus valmivad võimsad teehoolduses, tööstuses, põllumajanduses ja ehituses kasutatavad masinaid.
Kuumimasse võistlustulle astusid tänavused finalistid Tanel Meriküll, Ivar Kaine ja Kristjan Seli, kelle sooritust hindas legendaarne kohtuniketrio. Finaalülesanne oli nime ja auhinnavääriline. Mängu tuli panna kogu oma kiirus ja detailsus, kuid samas oli oluline ka ressursside optimaalset kasutamist jälgida. Valmis tuli keevitada üks paljudest SAMI tooteartiklitest: kettniiduki tööpea.
Vaata, kes krooniti 2. hooaja vägevaimaks keevitajaks: Rauataltsutajad | ETV | ERR
Optimaalsust ja kvaliteeti aitasid tagada Fronius TPS 500i vooluallikad ning isikukaitset pakkusid Optrel Crystal 2.0, Vegaview 2.5 ja Fronius Vizor 4000 filtersüsteemiga keevitusmaskid.
Automatiseerimise piirid – käsikeevituse asendamatu roll
Iga päev ületame sildu, hoiame kinni trepikäsipuust, kummardume üle rõdupiirde ja teame seda tehes alati – kõik on usaldusväärne ja ohutu. Neid omadusi on võimalik saavutada ainult veatute ja kvaliteetsete keevisõmblustega, mida toodavad kvalifitseeritud käsikeevitajad. Tegemist on professionaalse valdkonnaga, kus on oskustöölistest tohutu puudus – probleem, mis põhjustab muret kogu tööstuses. Aga mis on käsikeevituses tegelikult oluline? Mis võib keevitusvigade korral juhtuda? Ja miks on keevitajaid ka tulevikus vaja, hoolimata automatiseerimise edenemisest.
„Võtame kiirelt tööle keevitaja” – sellise sisuga reklaamid levivad kulutulena. Oskustööliste puudus keevitustööstuses on suurem kui kunagi varem. Üha rohkem vanema põlvkonna esindajaid läheb pensionile ja võtab endaga kaasa märkimisväärse hulga väärtuslikke kogemusi, seega on puudus noorematest keevitajatest, kes nende asemele tuleksid. Eriti mõjutab see käsitsi keevitamist, mis nõuab igalt keevitajalt oskusi, teadmisi ja tohutut vastutustunnet. Kui siin tekivad kitsaskohad, ei saa ettevõtted enam oma tellimusi täita – eriti juhul, kui automatiseerimine ei ole lahendusena võimalik. Mida see valdkond hõlmab ja millistes tööstusharudes on käsitsi keevitamine eriti juurdunud?
Mis on käsitsi keevitamine ja mida see hõlmab?
Käsikeevitus on ühendamisprotsess, mis seob metallid püsivalt kokku. See hõlmab selliseid protsesse nagu MIG/MAG-, TIG- ja elektroodkeevitus ning on hädavajalik paljudes sektorites. Käsitsi keevitamine on mitmekülgne, nõuab tavaliselt vähe seadmeid ja on väga paindlik. Selle tulemusena on käsikeevitus kinnistunud eelkõige teraskonstruktsioonide tootmisel, kuid käsikeevitajaid kasutatakse igapäevaselt ka remonttöödeks, torujuhtmete ehitamiseks, montaažitöödeks või ehitusplatsidel.
Automatiseerimine – lahendus kõigele (või mitte)?
Levinud arvamus on, et kui inimesi napib, asuvad robotid nende asemele. Paljudes valdkondades on see tõepoolest nii, sealhulgas mingil määral keevitustööstuses. Sellised lahendused nagu cobotid leevendavad oskustööliste puudust, võimaldavad ettevõtetel kergendatult hingata ja vähendavad töötajate koormust, eriti kui tegemist on korduva ja väsitava tööga. Automatiseeritud protsessid on aga käsitsi keevitamise osas jõudmas oma piirideni, sest mitte iga keevitusülesanne ei sobi robotitele. Käsitsi keevitamine on paljudel juhtudel hädavajalik, eriti väikeste tootmistsüklite ja väga spetsiifiliste või keerukate komponentide puhul.
Käsikeevitus on ka ainuvõimalik valik, kui on vaja väga individuaalset ja paindlikku keevitust, näiteks sõidukite remondiks või suurtel kõrgustel keevitamiseks.
Teatud olukordades ja kohtades saab ainult käsitsi keevitada. Hea näide on maanteesildade ehitamine. Valmis sõidutee lõigud toodetakse valmis ja toimetatakse objektile, kuid kui sild lõpuks püstitatakse, ühendatakse üksikud lõigud käsitsi keevitades. Siin ei ole ka automatiseeritud protsessi, seega lasub vastutus lõppkokkuvõttes üksikutel keevitusspetsialistidel. Seetõttu on oluline mitte ainult see, et käsikeevitajaid oleks jätkuvalt piisavalt, vaid eelkõige kõrgelt kvalifitseeritud spetsialiste.
Käsitsi keevitamise nõuded
Kes on hea keevitusspetsialist? Millised oskused peavad tal olema, et keevitajana töötada? Käelised oskused, materjalide mõistmine ja füüsiline vastupidavus. Olgu selleks siis toru all lamamine või kitsas mahutis põlvitamine, töökeskkond on sageli karm ja tundidepikkune keevitamine rasketes tingimustes võib füüsiliselt väga nõudlik olla.
Oluline roll on ka materjalide suurepärasel tundmisel. Keevitaja peab teadma, kuidas mõjub keevitamise ajal soojussisestus ja millised deformatsioonid võivad tekkida ning ka õmbluste ettevalmistustööd tuleb korralikult läbi viia. See, mida keevitad, peab kestma – keevitajat peab saama usaldada. Seega on keevituskatsed hädavajalikud tagamaks, et keevitajad on kõrgelt koolitatud spetsialistid ning et tööd tehakse korrektselt ja professionaalselt. Oma teadmiste ja kogemustega kannavad käsitsi keevitajad tohutut vastutust, mida ei saa piisavalt rõhutada.
Suur vastutus iga õmbluse eest
Kui vastutus on suur, on vead tavaliselt surmavad. See kehtib ka käsitsi keevitamise kohta, sest keevitusvigadel võivad tõsised tagajärjed olla. Keevisõmblus, mis ei ole korralikult teostatud, võib mingil hetkel praguneda ja materjali purunemist põhjustada – või halvimal juhul ka inimeste tervist ohustada.
Fronius Ignis: lihtne käsikeevitaja töövahend
Lisaks oskustele, põhjalikele teadmistele materjalidest ja suurele vastutusele on eduka käsikeevituse oluline koostisosa optimaalne keevitusseade. Fronius Ignis on usaldusväärne kaaslane ebasoodsates tingimustes keevitamiseks. Seade on loodud vastu pidama keskkonnateguritele nagu tolm ja niiskus, samas kui innovaatiline tehnoloogia pakub keevitusprotsessi hõlbustamiseks mitmeid mugavaid funktsioone. Kõigest 9,8 kg kaaluv Ignis on kerge, kuid siiski väga vastupidav. Seetõttu saavad keevitajad võimsale käsikeevitusmasinale loota nii sise- kui ka välitingimustes, vihmas või päikesepaistes, suurtel kõrgustel või kõige kitsamates ruumides.
