Alumiiniumi töötlemine (milling tool)

Description

Käsitsi freesimine nurklihvijaga – alternatiiv lihvimiseks abrasiividega

Värviliste metallide, plastikute, klaasplasti ja puidu töötlemisel lihvimisega on olulisi puudusi. Näiteks ketaste kinnihaakumine ja ummistumine, ülekuumenemine ja tolm. Siin tulevad appi ühe- ja kahepoolsed freesimiskettad, mis tagavad töö kõrgema kvaliteedi ning on samas kõrgema töökindluse ja ökonoomsusega.

Freesimine on tööstuslik lõikeprotsess, mida tehakse tavaliselt vaid spetsiaalsel tööpingil. Esialgu tundub uskumatuna, et tööpingil rakendatavaid jõude on võimalik kontrollida ka käsitsi. Täielikult metalli karbiididest valmistatud freesimiskettad on negatiivse kaldenurgaga ja spetsiaalse hambageomeetriaga ning tänu sellele ei jää need tööriistad kunagi kinni ja vajavad isegi võrreldes lihvimisega oluliselt väiksemat jõu rakendamist.

Freesimiskettaid on saada läbimõõduga 70, 116 ja 125 mm ning neid on võimalik komplektis olevate ühendusdetailide abil kinnitada standardsetele nurklihvijatele. Ketaste geomeetria sarnaneb tavaliste lamell lihvketastega ning tänu sellele on kasutamine sarnane. Neid võib kasutada nii elektrilistel kui pneumaatilistel seadmetel, kusjuures pöörete arv 116 ja 125 mm ketastel peaks jääma 10 000 ja 12 000 U/min vahele ning 70 mm ketastel 20 000 U/min juurde. Masinate võimsus peaks olema vähemalt 1 500 W. Eriti sobivad on turbiin-nurklihvijad, mille võimsus on üle 2 000 W ning mis tekitavad samaaegselt vähe müra.

Nende freesimisketaste üheks sagedaseks kasutusalaks on lihvimise asendamine alumiiniumi keevitustöödel. Siin tekib tavapäraste abrasiividega keevitusfaaside ettevalmistamisel või juure avamisel kiiret abrasiivketaste ummistumist, abrasiivist eraldub lihvainet ja sideaineid, mis jäävad õmblusesse. See põhjustab korduvaid keevitusvigu, nt poore ja pragusid, mida tuleb parandada. Vastavalt DVS-teabelehele 0913-3 on plastikuühenditega lihvimisketaste kasutamine alumiiniumi puhul välistatud.

Freesimiskettad pakuvad siin olulist edasiminekut. Freesimisel on poorid, võõrkehad või praod töötlejale koheselt näha ning töötlemist võib jätkata seni, kuni õmblus on puhas. Tööriistast ei eraldu mingisuguseid võõrkehi.

Keevitaja töö muutub lihtsamaks eriti tänu spetsiaalsele kahepoolsele freesikettale, mida nimetatakse ka keevisõmbluse juure avajaks. Seda saab kasutada põkk- ja nurkõmbluse viimistlemiseks. Ühepoolset freesiketast saab aga kasutada keevitusfaaside ettevalmistamiseks või keevisõmbluste tasandamiseks.

Üheks kasutusalaks on valutehastes valudetailide puhastamine, seejuures on eriti häid tulemusi saavutatud alumiiniumil, magneesiumil, vasel ja titaanil. Freesimisketta jõudlus ja eemaldatud metalli kaal on juba masina omakaalule vastava jõu rakendamisel sama kõrge, kui see oleks võimalik vaid maksimaalse jõu rakendamisel abrasiiviga. Suurema jõu rakendamisel(40 N) on tootlikkus kuni 3-4 korda suurem, kui see oleks tavalise lihvimisketta korral.

Ka plastiku freesimisel on sileda pealispinna saavutamine suureks eeliseks.
Töödeldav objekt ei soojene freesimise käigus ning ei teki tavaliselt kardetud ülekuumenemist.

Freesimisketastesse tehtud investeering tasub end ära mõne kuuga. Uut freesimisketast on võimalik ilma hoolduskuludeta kasutada sadu tunde ja seda on võimalik tootja juures kuni 7 korda lasta üle lihvida. Seega on tema kasulik eluiga enam kui 1 000 tundi. Nii asendab üksainus freesimisketas vabalt kuni 5 000 tavapärast lamellketast ning tänu sellele on tööriistadele tehtavad kulutused oluliselt väiksemad. Ühtlasi on väiksemad ka kulutused, mida tehakse tööriistade vahetamisel, töö kvaliteedi tõstmisel ning lõpuks ka tööohutuse tagamiseks. Kui lihvimise ajal eraldub õhku kopsudesse tungivat peenikest tolmu, mida peab kuluka ventileerimistehnika abil eemaldama, siis freesimisel eralduvad vaid laastud. Need on täiesti ohutud ning neid on võimalik taaskasutada. Eriti alumiiniumi lihvimisel eralduv tolm põhjustab sageli plahvatusi äratõmbeseadmetes. Freesimisel puudub see oht täielikult.

Oma eluea lõpus saab freesimiskettaid taaskäidelda ning sellest ei teki jäätmeid. Seevastu jääb lihvimise järel prügina maha tuhandeid kulunud kettaid ja mägede kaupa lihvimistolmu. See ei ole ohtlik mitte ainult tervisele, vaid ka töökojas olevatele seadmetele, mille kulumine seeläbi oluliselt kiireneb.